Tartu Ülikooli rektorid

Rektor Henrik Koppel
Autor: Ken Kalling 
Toimetaja: Mart Orav 
Kujundaja: Kalle Toompere 
Lehekülgi: 163 lk.
Ilmumisaasta: 2007 
 

Tartu ülikooli rektor Henrik Koppel (1863–1944) oli sinimustvalgete rahvusvärvide sünni juures, tema matusepäeval aga oli Tartu ülikooli peahoonel poolde vardasse langetatud Eesti NSV lipp. Olles erialalt kõrva-nina-kurguarst, propageeris Koppel aktiivselt tervishoiuideid ning püüdis 20. sajandi algul ühte liita eestlastest arstkonda. Tema panus Eesti kultuuriloos ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; Koppeli nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne poliitikaeluski. Tema tegevuse krooniks oli Tartu ülikooli rektori amet aastail 1920–1928.   

Rektor Johan Kõpp
Autor: Priit Rohtmets  
Toimetaja: Mart Orav  
Kujundaja: Kalle Toompere 
Lehekülgi: 143 lk.
Ilmumisaasta: 2007   

Raamatus antakse ülevaade Eesti ühe väljapaistvama haridus-, kultuuri- ja kirikutegelase Johan Kõpu (1874–1970 Stockholm) elust ning tööst. Kõige põhjalikumalt käsitletakse tema tegevust Tartu ülikooli rektorina, kelleks ta oli koguni kolm ametiaega ehk kokku üheksa aastat (1928–1937), kandes oma õlul suurt vastutust ülikooli kujundamisel Eesti rahvusülikooliks ning selle tegevuse edendamisel ühe kõrgemate sihtide suunas. Selle kõrval jab Kõpp Eesti ajalukku Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskopi ja peapiiskopina aastail 1939–1964.  

Rektor Hugo Kaho
Autor: Ken Kalling  
Toimetaja: Mart Orav  
Kujundaja: Kalle Toomepere  
Lehekülgi: 151 lk.
Ilmumisaasta: 2009 

“Rektor Hugo Kaho” on Tartu ülikooli rektorite biograafiate sarja kolmas üllitis. Taimefüsioloogia professor Hugo Kaho (1885–1964) jõudis olla Tartu ülikooli rektor aastatel 1938–1940. Oma rektoriaja algusaastal sai ta ka Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Oma elu ja tegevuse pidi Kaho Nõukogude okupatsiooni tõttu lõpetama paguluses Saksamaal.  

Rektor Hans Kruus
Autor: Jüri Kivimäe
Toimetaja: Mart Orav  
Kujundaja: Kalle Toomepere  
Lehekülgi: 254 lk.
Ilmumisaasta: 2017

Hans Kruus (1891–1976) jättis oma tegevuse ja teadusliku loominguga sügava jälje 20. sajandi Eesti poliitilisse, kultuurilisse ja avalikku ellu. Vene revolutsiooni aastal 1917 alustas ta kuni 1921. aastani kestnud esimest poliitikuteed, olles Eesti Maanõukogu, Asutava Kogu ja I Riigikogu liige. Ülikooli lõpetamise järel 1923 pühendus Kruus akadeemilise tööle. Temast sai eesti rahvusliku ajalookirjutuse rajaja, kelle uurimused 19. sajandi ärkamisajast kuuluvad Eesti historiograafia klassikasse. Kruus oli Tartu Ülikooli Eesti ja Põhjamaade ajaloo professor (1931–1940) ning prorektor (1934–1937). 1940. aastal nimetati ta Johannes Vares-Barbaruse valitsuse peaministri asetäitjaks, seejärel Tartu Riikliku Ülikooli rektoriks (1940–1941, 1944). Pärast sõda oli Kruus ühtaegu TRÜ professor, Eesti NSV välisminister (1944–1950) ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia president (1946–1950); süüdistatuna “kodanlikus natsionalismis” 1950–1954 vangis. Pärast kodanikuõiguste taastamist asus Hans Kruus juhtima Eesti kodu-uurimisliikumist ning hakkas kirja panema mälestusi.

Meediakajastus

  • Raimu Hanson, Tartu Postimees - Ülikool innustab looma väärt raamatuid
  • Raimu Hanson, Tartu Postimees -  Hans Kruusile sattus rektoriameti ajaks kole aeg  
  • Õpetajate Leht - TÜ rektorite biograafiasari tutvustab Hans Kruusi
  • Linda Kaljundi, Sirp - Minevikus toimunut ei ole võimalik muuta, muutuvad üksnes meie hoiakud